KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamiselt sellised punaseid, pruunikad värve ja piirjoonteks tumedad värvid. Kujutati jahilisi, nende relvi(odasid) ja saakloomi. Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi.
Neil on taoline hoopis metshaldjas, kes on eespoolt vaadates ilus neid, tagant ripub tal pikk saba (Masing 1998:122). See haldjas pärineb Skandinaavia huldre folk’ist, kellel on pikad lehmasabad (Masing 1998:155). Mõlemaid usutakse mehi võrgutavat. Teine petliku välimusega haldjas on Uudenmaa rootslaste, aga ka taanlaste, pärimuses metshaldjas, kes on eespoolt kena ja peen neid, kuid tagant õõnes. Nii koosneb ta üksnes fassaadist. Kuid katsub siiski jahilisi võrgutada (Masing 1998:132 ja Levy 2001:155). Tegelikult on metshaldjate kujutamises palju vastandamist, kui eelpool kirjeldatud olid noored neiud, siis metshaldjat nähakse ka vanataadina. Tal olevat pikk hall habe ning ta suutvat oma kasvu muuta lühikesest inimesest kõrge puu pikkuseks. Seljas kannab ta laiaäärelist kaabut ja kuusekoorekasukat – heas tujus olles kannab ta ehteid (Masing 1998:131). Metshaldjas võib
annaabi.ee 
