"Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda" "Jahilaul" "Palve" Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Aleksander Kunileid-Saebelmann - Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. Laulud "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (Koidula sõnadele) on loodud soome viiside ainetel ning need
kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844. aastal koostöös viiuldajast sõbra Ferdinand Davidiga .Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja fuugat, albumilehed, novelletid, muusikalised momendid Tuntuim on tsükkel "Sõnadeta laulud", mis Mõned palad kannavad eraldi pealkirju:"Jahilaul"(op.19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika Romantismiajastu heliloojaile üldomaselt on ka Mendelssohn kirjutanud laule (neid on umbes 80 ) Tähtsal kohal on ka tema vaimulike tekstidega kooriteosed: kantaadid , psalmid, motetid, jm. Kammermuusika: Teoseid erinevatele klassikalistele ansamblikoosseisudele: Klaverisekstett, 2 keelpillikvintetti, 7 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, 2
köstrid. Friedrich Saebelmanni laulud paistsid nende hulgas silma oma värske helikeele ja erksa rütmiga. Lihtsa harmoonia tõttu olid nad mõnusad laulda ja võitsid omaaegsete kooride repertuaaris suure populaarsuse. Tema loomingusse kuulub mitmeid tänini palju lauldavaid laule: "Kaunimad laulud" (mis on olnud palju kordi laulupidude kavas), kauni viisiga ja südamlik "Ema süda", rõõmus kevadelaul "Ellerhein", erksarütmiline "Jahilaul", pea kõigil matustel kõlav "Palve" jt. Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, arranzeerija, dzässpianist ja ansamblijuht. EHL liige aastast 2000. Lõpetas 1974 Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end
annaabi.ee 
