? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas. Ka sina oled see täht, mis asub taevas." Tähel hakkas ka alles mõikama: ,,Ah need tähed. Nendest oled ma kuulnud! " Pealik siis vastas Tähele rahuloleva näo ja häälega: ,,Mõnel on alles pikad juhtmed! Aga kas siis soovid neid õppida või mitte?" Täht vastas rõõmsa näoga: ,,Eeemm... Hmm.. Ööö... Äää... Mmm... Eks vist ikka jahh. Päris kindel veel ei ole. Kas sa tuleksid aasta pärast tagasi? Siis olen ma saanud mõelda ja ettevalmistuda selleks." ,,No okei!" vastas Taevapealik. Aasta pärast läheb Tähele jälle külla ja küsib: ,,Nii. Kas jõudsin piisavlt mõleda?" ,,No natuke jäi veel puudu, aga ma olin juba suht selle poolt, et ma tahan õppida. Nii et see vastus on ,,Jah!"" vastas Täht. Täht ja Taevapealik läksid Pealiku poole. Seal hakkas Pealik õpetama Tähele tähti
saavutamisel, kui tahtejõuetus ja huvi seda õppida. Leian, et Eesti kõrgkooli süsteem on suhteliselt piiratud valikuvabadusega siiski. Hoolimatta mitmekesisest ainevalikust, on siiski seda ainuõiget otsust, äsja keskkooli lõpetanul suhteliset raske teha. Ja korra juba midagi õppima asudes ei julgeta enam asja pooleli ka jätta, kuna aega on juu juba nii palju raisatud. Siis jääbki kivi juba allamäge veerema, kus tudengist saab sunnitööline ja lõpptulemusena on küll jahh ehk kuidagi kõrgkool läbi, kuid teadmiste pagas suhteliselt kesine. Lahendust otsida ei ole kindlasti lihtne ja mõnede arust ehk isegi ka ebavajalik. Kuid minu silmis on üha enam tunnustust leidnud need kõrgkoolid, mis pakuvad suuremat valikuvabadust. Äsja sisseastunut ei panda koheselt küsimuse ette, et mida valida vaid lastakse tal ajapikku endal see õige tee üles leida. Toetan ka sellist ülesehitus
annaabi.ee 
