Eesti muusika
Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis
levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku
kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui
kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329.
aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes.
Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist.
Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas
jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need
kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude
puhul.
Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades.