Giuseppe Verdi
Cammarano ning töö libreto koostamisel
kestis kogu 1851. a. suve. Loomingu normaalset kulgu häirisid isiklikud ja ühiskondlikku laadi
mured. Itaalias võimust võtnud poliitiline reaktsioon kaasnevate repressioonidega masendasid
Verdit, tsensuur raevutses endisest rohkem ning 1852. a. Roomas lavale tulnud "Rigolettole"
tungiti kallale.
Loominguliste katsumuste kõrval tabas heliloojat veel üks valus löök armastatud ema
suri. Vastandina isa ja poja jahedaile suhteile olid Luigia ja Giuseppe Verdi vahelised sidemed
tugevalt sõlmitud. Verdi sõitis mitmeks kuuks Pariisi ning alles 1852. a. märtsis võttis
poolelijäänud töö uuesti käsile. Ent valu ja lein saatsid teda nüüdki. Ootamatult lahkus elavate
hulgast tema sõber ja kaasautor S. Cammarano ning liberto lõpetas L. E. Bardare.
A. Gutierrezi draama kujutab endast romantilist, kangelaste saatuste kaudu peegelduva
annaabi.ee 
