Haridus – kas kohustus või võimalus.
Leidub neidki, kellele haridus on koletu
kohustus. Neid, kes võtavad seda kui ränkrasket kivikoormat, leidub ju igas koolis. Haridus
kui võimalus. Haridus kui vajadus. Vajadus teada rohkem. Vajadus teadmisi kasutada elu
edendamiseks. Vajadus elu helgema külje leidmiseks.
Seda elu helgemat külge hakkas paari aasta eest otsima üks meie asula noormees Mati,
kes oli lõpetanud kutse-keskkooli. Püüdis küll leida tööd kodukandis. Mõneks ajaks jaguski
tegemisi ühes ja teises kohas. Rahuldust siiski ei leidnud. Juhtus, et kohtus suvise puhkuse
ajal endise koolivennaga, kes oli jõudnud olla tööl Norras. Kutsus ka Matit Norra. Otsus tuli
kiiresti. Minna! Muidugi! Seal oli võimalus omandada uusi oskusi ja täiendada oma haridust.
Mati oli oma kooliajal õppinud inglise keelt. Õnneks oskas tööandja samuti inglise keelt. Nii
saigi Mati suhelda ingliskeelselt. Seal korraldati uutele töölistele koolitusi. Nii asus Matigi
õppima
annaabi.ee 
