Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat
massina koos. Tema arvamuse kohaselt pöörles see sulanud, püdel sfäär väga kiiresti, tehes
täispöörde umbes viie ja poole tunniga.
Edasi arutles Darwin, et Päikese tekitatud tõusulaine mõjul irdus sulanud Maast Kuu-suurune
kämp, mis kaugenes pööreldes ja jõudis lõpuks praegusele orbiidile. Tookord tundus see idee
olevat väga arukas ning oli soositud isegi veel kahekümnenda sajandi alguses.
Jagunemisteooriat rünnati tõsisemalt alles 1920.aastatel, kui briti astronoom Harold Jeffries
tõestas, et poolenisti sulanud püdela Maa viskoossus oleks summutanud liikumise, mida
Darwini jagunemisteooria puhul vajaliku vibratsiooni genereerimiseks oleks vaja olnud.
Teine idee, mis paljusid asjatundjaid kunagi köitis, oli niinimetatud koakretsiooni teooria.
Selle järgi koondas juba formeerunud Maa enda ümber tahketest osakestest ketta midagi
Saturni rõngaste taolist