Juhtumiplaan- Alic'i juhtum
raskem, kui nendel, kes elasid 25 aastat tagasi. Minu arutlus sellel teemal
põhineb võrdlemisel.
Kui minu vanemad ja nende klassikaaslased olid minu vanuses, nad
juba teadsid , millega hakkavad tegelema pärast kooli lõpetamist. Nendel oli
juba enda eluplaan. Nad teadsid, et lõpetavad kooli, saavaad keskhariduse,
aga peale seda- kes kuhu tahab minna. Mõni läks kohe tööle, teised- õppima.
Võib ütelda, et praegu midagi ei ole muuttunud, meie samuti lõpetame kooli
ja samuti jagume kaheks grupiks- töötavad noored ja tudengid. Aga
tänapäeval need mõlemad grupid põrkuvad kokku tõsiste probleemidega.
Vaatame neid probleeme eraldi.
Alustame tudengidest. Minu meelest, varem oli kergem. Sul oli
võimalus minna ükskõik mis linna suures riigis- NSVL-us ja valida seda eriala,
mis sulle meeldib. Ainus takistus sinu ja õppimise vahel olid
sisseastumiseksamid. Väga heaks boonuseks oli see, et paljud tudengid said
stipendiumi, selleks oli vaja õppida 4-5te peale