Kassipoegadel on mõningatel juhtudel sündides laigud, mis suuremaks kasvades ära kaovad. Jaguarundi pikkus jääb vahemikku 50-77 cm. Jaguarundi elupaigaks on troopilised vihmametsad, rohumaad, heitlehelised metsad, põõsastikud. 5 Tihti elavad nad veekogude läheduses. Harva on isendeid nähtud ka avatud maastikel, kuid ka siis hoiduvad nad põõsaste või tihedama taimestikku varju. Nende elupaigad kaitsevad neid koerte ja inimeste eest. Suurema aja oma elust veedavad jaguarundid maa peal, kuid nad osavad ronijad ja seetõttu hangivad osa oma toidust just puudelt. Aktiivsed on nad peamiselt öösel, kuid liiguvad ringi päevasel ajalgi. Jaguarundi toitub väikeimetajatest, lindudest, roomajatest, konnadest ja kaladest. Poegi toidetakse sarnaste loomadega. Jahti peavad jaguarundid varahommikul ja õhtul peamiselt maapinnal , kuid vajaduse korral ka puude otsas. Jaguarundid on üksikud loomad väljaarvatud sigimise hooajal. Troopilistel aladel pole sigimine
asetsevad neil väga madalal. Nende keha on pikk ja neil on lühikesed jalad. -4- Jaguarundi Jagurarundid on väga haruldased kiskjalised. Jaguarundi ladina keelne nimi on Felis yaguaroundi. Jaguarundide kehapikkus on 0,55 kuni 0,77 meetrit. Turjapikkus on 0,33 kuni 0,4 meetrine. Neil on teravnev koon ja lühikesevõitu jalad mis on üldistes proportsioonides pigem kärplane kui kaslane. Jaguarundid kaaluvad 4,5 kuni 9 kilogrammi. Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga. Vastsündinud on laigulised, täiskasvanud seevastu ühetooniliselt mustad ( enamasti metsas) , pruunid või hallid ( kuivades põõsastikes). Mõnikord täheldatakse kõiki neid värvitoone koguni ühes pesakonnas. Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika
annaabi.ee 
