Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
seda, kel „pole probleeme“ klassiga, millega tema hädas on. • Vähendada eraldatuse tunnet („Ma pole siin üksi...“; „See pole vaid minu süü...“; „Ma pole
täielikult vastutav kõige eest, mis juhtub...“)
Tim O’Brien kirjeldab tüüpilist stseeni, kus õpetaja tuleb tülika õpilasega jagelnult järel õpetajate
tuppa end kofeiiniga turgutama ning jagab vapralt (ja professionaalselt) oma heitlusi „lootuses, • Pakkuda põhjapanevat moraalset toetust – kasvõi läbi hulga põgusate kollegiaalsete
et järgneb mõistmine või hea nõu. Vastus, mis vahel antakse, võrdub kiire löögiga allapoole suhtlusmomentide koolipäeva jooksul (ühine kohvitamine, murekoorma kergendamine,
vööd. „Minuga on ta normaalne...“ Tim jätkab (silma pilgutades