Karistuse mõiste ja selle liigid
Väärteo eest
kohaldatavad karistused on rahatrahv ja arest, kuid võib piirduda ainult hoiatusega.
Distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga, töölt
kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva,
töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus.
Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks
vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks
väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning
reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks
füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks
faktiks on süütegu mille alusel karistust kohaldatakse