Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jagatd" - 3 õppematerjali

Keelesäte-ala ja ülaindeksid-uurimistöö vormistus
1
txt

Keelesäte, ala ja ülaindeksid, uurimistöö vormistus

subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus,

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
Ehitusõiguse konspekt-kohtulahenditega
5
odt

Ehitusõiguse konspekt-kohtulahenditega

EHITUS-JA PLANEERIMISÕIGUS, KONSPEKT koos kohtulahenditega (planeerimisõiguse loeng) 1) huvide tasakalustamise ja lõimimise PM. Planeerimise PM, 3-3-1-31-16 riiklike huvide kohta 2) elukeskkonna parendamise pm 3) avalikkuse kaasamise ja teavitamise pm' 4) teabe piisavuse pm (praegu Reidi tee teema) õ5) otstarbeka, mõistliku säästliku maakasutuse PM Planeerimispädevus jagatd riigi ja KOV vahel.küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt,

Õigus → Õigus
16 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

nõutava koguse muutuse. Seetõttu ei võrdu monpoolse firma piirtulu tooteühiku hinnaga ja piirtulukõver ei lange kokku nõudluskõveraga. (Ühe ühiku hind on 50 kr. Selleks et müüa 2, peab hinda langetama, tooteühiku hind 45kr. Kuna piirtulu (MR) on kogutulu muutus, mill epõhjustab müügikoguse muutus ühe ühiku võrra, võrdub teise ühiku müügist saadav piirtulu uue tulue (90kr) ja vana tulue (50kr) vahega, mis on jagatd koguse muuduga. Seega MR=(90-50)/1=40kr) Monopol maksimeerib oma kasumi koguse korral, mille piirkulu võrdub piirtuluga. MC=MR Lühiperioodil võib monopoolne firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. 1) kui hind on kõrgem kui keskmine kogukulu, on firma kasum suurem kui firma kogukulus sisalduv normaalkasum. 2) Kui hind on keskmise kogukuluga võrdn, saab firma üksnes normaalkasumit või null majanduskasumit.

Majandus → Majandusteaduse alused
587 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun