Eesti uusima aja ajalugu
Pariisis Otto Strandman). Öeldi väja ka hoiatus juhul kui rahvuskogu I koja
valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi. Õnnestus siiski
avaldada Soome ajakirjanduses. Ainus valitsusepoolne reaktsioon oli Pätsi
pahandamine nende tegelaste üle, kes kannavad Eesti asjad välispressi ette.
Opositsioonil ei jäänud muud üle kui valimisi boikiteerida. Rahvuskogu valimised uut
moodi korraldatud kogu Eesti jagatai 80 ühemandaaadililseks valimisringkonnaks.
Igast ringkonnast osutus valituks see, kes rohkem hääli sai. Opositsioon ei teinud
suurt midagi ära. 80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus
propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele
täiesti kuulekas (v.a 1 opositsiooniline mees Spordilehe toimetaja Oskar Lõvi, kelle
populaarsus baseerus Berliini olümpiamängudel). II koda moodustati jaan-s 1937. see
sai mõnevõrra opositsioonilisem