HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7
4.2 Vaivara süsteem
Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada
Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid,
kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu
Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli
omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes
kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla.
Aastatel 1942-1943 oli Eestis kaks surmalaagrit: Klooga ja Jägala laagri hukkamispaik
Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes
kümme tuhat juuti. Pea kõik jätsid siia oma elu.
Vangid käisid sunnitööl sõjaliste objektide ehituse üksuses O.T. ja mõnes ümbruskonna