Georg Gershwin
jazzmuusikud mängivad tema meloodiaid ülimeelsasti. Mustanahaliste bluusid ja eriline
esituslaad kütkestasid teda loomuomaselt. Ta kirjutas seda oma lauludesse ning «Porgy
ja Bess» on nende püüdluste hiilgav kulminatsioon. Aga Tuntusest oli Gershwinile
vähe, ta ihkas ka tunnustust Suure Kunsti loojana. Ta käis ennast täiendamas tuntud
süvaheliloojate juures. Schönbergi tundis ta isiklikult ning üks õpetuste jagajaist oli
Henry Cowell, kes teiste seas jagas kasulikke näpunäiteid ka John Cage'ile.
Rohkem kui pool sajandit enne väljendi crossover päevakorda tõusmist suutis
Gershwin seda, millest praegu palju räägitakse ja millest salamisi unistavad nii «midagi
enamat» ihkavad popmuusikud kui ka masside tunnustuse järele janunev osa
klassikaseltskonnast. Sild, mille Gershwin lõi «kõrge» ja «madala» vahele, kandis teda