Füüsika eksami materjal
Päike), leek ja bioluminestsents. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses
igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha.
Ultraviolettkiirgus on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest
Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule
ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks,
jafluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust
blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu.[2]
Röntgenkiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikesest, aga atmosfäär neelab selle
ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides.
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm)