See on küll fantaasia, aga selliste asjade peale tasub mõelda ja ma usun, et kloonitud inimese elu ei saa kunagi olla normaalne. Inimese puhul eristatakse kahte kloonimist: reproduktiivne ja terapeutiline. Reproduktiivne kloonimine on tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Kloonimisel ei saa kokku miksida mõlemale vanemale iseloomulikke tunnuseid, vaid kasutatakse mõlema vanema geene. Teadlane Jaenisch on ennustanud, et inimest kloonidest lõpeks esimesest sajast katsest elussünniga vaid viis. Lammas Dolly kloonimiseks tehti kokku 277 katset. Selleks, et ühte inimest saaks kloonida, läheks väga palju munarakke jms raisku. Seega ei oleks ka eriti kasulik inimest kloonida, kuna kloonitud inimesel on üsna suure tõenäosusega palju terviserikkeid. Kunagi kardeti ka katseklaasi-viljastamist, kuna see pidavat olema ebaeetiline ja nii sündivat monstrumid
Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng.
Sellise looma kloonimisel saab paljundada teatud omadustega loomi. Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda soovitakse põhjendatult lasta kloonida. Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud. Massachusetts'i tehnoloogiainstituudi bioloog Rudolph Jaenisch ennustas, et inimeste kloonimisel lõppeks 100 esimesest katsest edukalt vaid 5. Teadlane rõhutab, et seni kuni tehnoloogia pole väga suurt sammu arengus teinud, ei tohiks loomkloonimiselt minna üle inimkloonimisele. Ta väidab, et väga suur osa kloonitud inimestest sünniksid väärarenguga, kas välis- või seespidiselt. Seega peaksid ka salajaselt tegutsevad organisatsioonid, mida nüüdseks on lausa ka avalikul ja
annaabi.ee 
