· Aktiivne jäätmete eraldi koguja, kodus püüab sääta energiat ja vett · Riietuses eelistab secondhandi leide või enda õmmeldut · Autot ei ole, reeglina liigub jala, kuid sageli ka jalgrattaga. Samas ei põlga reisimisel ära lennukit · Moodsale kodutehnikale eelistab raamatuid Jalajälg 56 hektari ringis · Neljakümnendates müügijuhis pereisa, kes elab Mustamäel 4toalises keskküttega korteris, mida jagab naise ja väikese pojaga · Toiduvarud soetab jaekauplusest. Sageli aga einetab väljas ja tarbib mehelikult lihatooteid · Vee ja energiasäästudest suurt ei hooli · Kui naine peale käib, paneb siiski pakendid olmejäätmetest eraldi, sh õlletaara · Rõivastuses domineerivad kvaliteet ja firmamärgid · Igapäevaselt liigub linnamaasturiga · Talvel puhkab soojal maal, suvel grillib suvekodus Jalajälg 8+ hektari ringis · Kolmekümnendates keskastmejuhist naine, kes elab pealinnalähedase valla uusasumis
Kasutatakse peamiselt jae müüdavate laiatarbekaupade puhul. Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile eeldab väljaselgitamist, mida teeb klient, kui tema poolt soovitud kaupa parajast müügil ei ole. Seda meetodit saavad kasutada mitte ainult jaemüüjad, vaid ka jaemüüjate tarnijad (hulgifirmad ja tootjad). Enamusel tootjatest oma jaemüügivõrk puudub, toodangut müüakse läbi hulgi- ja jaefirmade. Seetõttu on tootjatel keeruline lõpptarbijate (kes jaekauplusest tootja tarnitud tooteid ostavad) jaoks optimaalset tarnevõimet määrata. Jaekaubanduse kliendi võimalike reaktsioonide jada kauba puudumisele müügilt näitab joonis 4.3. Jaemüüja/hulgimüüja/tootja peab kindlaks tegema, kui kaugele on klient valmis mööda joonisel esitatud otsuste jada minema ning vastavalt sellele määrama oma tarnevõime. Tarnija jaoks on teenindustase kriitiline siis, kui tarbijad on kauba müügilt puudumisel valmis vahetama tootebrändi