Muinasaja lühikokkuvõte
Varasemast, kui 11. aastatuhat eKr ei ole Eesti asutusest jlgi leitud, sest
Euroopa phjaosa katsid mitmel korral paksud jkihid. ldist jahenemist on
ptud seletada mitmeti: Pikese kiirguse nrgenemise, Maa pooluste asukoha
muutumise, mitmesuguste protsessidega atmosfris ja teiste loodusnhtustega.
Esimene j pealetung algas enam kui 2 miljoni aasta eest ning alles 13 000
aasta eest vabanes Eesti ala lplikult. Kogu see aeg ei kujutanud hte
jaega. Kokku oli neli-viis jtumist, mis vaheldusid soojemate
vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist
avastati primitiivseid kivast triistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000
aastat.
Jaeg ja j kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja
savimasse. J sulamisel kujunesid jrved ja sgavate orgudega jed, kuplid
ja voored.
Ajajrku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisdadeni Baltimaadel 12.
sajandi lpul nimetatakse muinasajaks