Renessanss - kokkuvõte
sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia.
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku
maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.
Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes
teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest
kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest jadogmadest. Sellel perioodil toimusid suured
maadeavastused, leiutati trükikunst.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud
antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end
antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks
ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati
annaabi.ee 
