Eesti keele allkeeled
Alguses tehnilistel põhjustel.
· Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine
· Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis
· Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest).
· Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa)
· Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot
· kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega'
· H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia)
· Keelemängud ortograafia abil: mizza
· Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab
valikuid (suurtähed, kordused jms)
Sõnavara erijooni:
· Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk
· Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike
annaabi.ee 
