Loendamissorteerimine – iga arvu kohta massiivis loetakse üle, mitu arvu on temast väiksemad, selle alusel paigutatakse arv õigele kohale sorteeritud massiivis. 1) loendurmassiivi algväärtustamine 2) erinevate massiivis olevate väärtuste loendamine 3) igale arvule eelnevate arvude kokkulugemine 4) arvu paigutamine leitud vastavale kohale. Keerukus O(N). Tugev külg – kiire. Nõrk külg – piiratud kasutusvaldkond, täiendava mälumahu vajadus. 11. Otsimisülesanne. Jadaotsimine. Kahendotsimine. Otsimisülesanne – N kirje hulgast vaja leida konkreetne kirje, mille võti vastab otsitavale võtmele K. Tagastatakse vastav kirje või teavitatakse kirje puudumisest. Jadaotsimine – kõige lihtsam. Alusta algusest, võrdle iga kirje võtit otsitava võtmega ning jätka nii kaua, kuni leiad võtme, või veendu, et võtit pole. Keerukus O(N). Meetod töötab hästi massiivil, kuid võib kasutada ka lineaarse nimistu korral
keerukus. • Negatiivsete numbritega ei toimi 11.4.4 Näide algoritmi töö selgitamiseks 1. Loendurmassiivi algväärtustamine 2. Erinevate massiivis olevate väärtuste loendamine 3. Igale arvule eelnevate arvude kokku lugemine 4. Arvude paigutamine uude massiivi vastavalt leitud kohale 3 massiivi: andmete massiiv, loendurmassiiv ja uus massiiv: 12. Otsimisülesanne. Jadaotsimine. Kahendotsimine. Otsimisalgoritmide keerukus. 12.1 Otsimisülesanne • Otsimine tegeleb probleemida, kuidas koguda andmed arvuti mällu ja meetoditega, kuidas konkreetseid andmeid sealt leida saab. • Oluline on organiseerida materjal selliselt, et ta oleks võimalikult kiiresti kättesaadav. • Enamasti kasutatakse andmete otsimiseks mingit identifikaatorit nn võtit K (mis on unikaalne).
annaabi.ee 
