võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus
rej rer I = Ia = Iej re I Joonis 6C. Peavoolumasin e Joonis 6D. Kompaund-e liitergutusega jadaergutusega alalisvoolumootor alalisvoolu-mootor (generaator) (generaator) 7 3. Jadaergutus- e peavoolumasina (joonis 6C) ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankrumähisega ja seega I = I a = I ej . Peavoolumasinat kasutatakse põhiliselt mootorina ja ta võib töötada ka vahelduvvoolutoitega. Peavoolumootori koormus võllil ei tohi langeda nullini (tühijooksuni). Tühijooksul võib pöörlemiskiirus kasvada nii suureks, et mootor puruneb. Generaatorina kasutatakse erijuhtudel, nt diisel-elektrivedurites. 4
Alalisvoolumootorid on kasutusel elekterveonduses ja mitmesuguste tööpinkide ajamites nende kiiruse lihtsa reguleeritavuse pärast, samuti autodes (käiviti, ventilaatorid, klaasipühkija ja klaasipesuri mootor). Ergutusviiside järgi liigitatakse alalisvoolumootireid (joonis 1): 1. rööpergutus ehk haruvoolumootor (joonis 1.a.) Ergutusmähis on rööpühendatud ankrumähisega. Võrgust võetav vool Ie moodustab 1...7 protsenti voolust I . 2. Jadaergutus ehk peavoolumootor (joonis 1.b.). Ergutusmähis on ankrumähisega jadaühendatud ning kogu ankruvool läbib ka ergutusmähist. 3. Liitergutus ehk kompaundmootoril (joonis 1.c.) asuvad ühistel poolustel kaks ergutusmähist, millest üks on ankrumähisega jadamisi, teine rööbiti. Magnetvalja poorlemiskiirus (seda nimetatakse ka sunkroonkiiruseks) 0 soltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p:
annaabi.ee 
