Eesti teatri sünd
esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka
tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli
näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja
koolitubades.
1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja.
Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal
Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi
"Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud
entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad,
laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H.
Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud
C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused.
1906