TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
tunnustatakse kui tõelust.
Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima,
leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja
teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne
kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele.
Kolmas lugeja on nii väga isiksus, on nii väga tema ise, et suhtub lektüüri täiesti
vabalt. Ta mängib kõigega. Õnnestavaim, jaatavaim mõte võib tekkida mõnest täiesti
11
T. Tüür, Aforismid. Tallinn: Sõna, 2005, lk 5.
15
tähtsusetust sõnast, mis ümber pööratakse, mille tähtedega kui mosaiikmängu
mängitakse. Ta ei tea, et maailma kogu luule ja kogu filosoofia on varjul temas endas, et
ka suurim luuletaja ühestki muust allikast ei ammuta kui sellest, mis olemas meil kõigil
iseendas.12
2.1
annaabi.ee 
