Eesti ajalugu
Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks
nimeks sai Jurjevi ülikool.
G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor
Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees
O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde
Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja
Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst.
Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst.
NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL
19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline
ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades
ESTOFIILID
e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja
ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus