5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal
aastal. On maetud Pauluse
kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani
küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning
ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine.
Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid
suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos
,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952,
28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina
kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem
"Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kreutzwald oli Õpetatud
Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari
annaabi.ee 
