arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu, mille järgi kuni 50% Eestis raiutavast puidust on illegaalne. 2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006
aastast kuni 2003. aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%). Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt. Seejuures jäi raiete pindala 2005. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks, vähenemine oli vaid 1,8%. (Metsavaru ja raiemahud) 8 4. KÕRBESTUMINE JA NÄLJAHÄDAD