"jaanjis" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

. . Korraga kuulis ta õige lähedalt oma nime hüütavat. Ta avas silmad ja nägi, kuidas kubjas üht poissi, keda Jaanus väga hästi tundis, pingi külge sidus ja armutult peksma hakkas. Rasked piitsahoobid sadasid vuhisedes õnnetu 72 poisi selga, kust suured verepiisad üles purskasid. Poiss vingerdas ja karjus kõledast! . . . Jälle kuulis Jaanus oma nime hüüdmist, ta tahtis vihaselt halastamatu kupja kallale kärata . . . «Jaanus! Jaanus!» kõlas hale hääl selgesti tema kõrva ja Jaanjis ärkas. Ta avas silmad. Külm higi kattis ta otsaesist. Tuba oli valge, kuu paistis heledalt sisse. «Missugune hirmus unenägu!» mõtles ta ja imestas isegi, et see tõesti oli unenägu olnud, nii selgesti oli ta kõike näinud. «Ma vannuksin selle peale, et tõesti oma nime kuulsin.» «Jaanus! Jaanus!» hüüti sealsamas selgesti. See ei olnud enam unenägu. Jaanus pööras silmad kähku akna poole ja kar-gas kerge karjatusega üles. Aknast vahtis inimene tuppa. «Maanus