JAANIMARDIKAS Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca). Teaduslik nimetus ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurd...
isomerase etc) (loeng 7) Reporter geen - Paigutatakse huvi all oleva geeni lähedale Et oleks lihtne identifitseerida transformeerunud rakke Et saaks hinnata ekspressiooni Näiteks: beta glucuronidase gene (gusA gene) toodab sinist molekuli (transformeerunud rakud on sinised) Roheline fluorestseeruv valk (green fluorecent protein - gfp) rakud helendavad rohelise valguse käes Lutsiferaas (luciferase) jaanimardikast rakud helenduvad pimedas Transformatsioon - Geneetilise materjali taime viimine Biolistiline meetod (gene gun) Agrobacteriumi abil (loeng 7) Biolistika - Mehhaaniline meetod Nö. Geeni püss ja kullast kuulid Kulla osakesed kaetakse DNAga ja tulistatakse taime kudedesse DNA satuvad raku sisse ja 12 tunniga siseneb DNA tuuma ja integreerub taime genoomi. Kuld kogutakse vakuoolidesse ja saadetakse taimest välja Agrobacteriumi abil - Bakter · Taime patogeen