Hiir rätsepaks
kivilt, künkalt, kesarüpest?
Tunnen teda kergest hüppest:
västrik. Ei tal ole püsi.
Keksib, kargleb õueaial,
lendleb, lendleb, laskub maha,
eksib risurünka taha;
näe nüüd istub võrguvaial!
Kust ta tõusis, mine küsi --
kivilt, künkalt, kesarüpest?
Tunnen teda kergest hüppest:
västrik, kellel pole püsi.
Väike Mall karjas
Punub jaanilillist pärga,
kõrval kõnnib lambatall,
hõikab mullikat ja härga --
karja läheb väike Mall.
,,Musti, Musti, tule ruttu
hüüab koera ärevalt.
,,Vaata, vaata, vana Utu
puges läbi tara alt!"
Musti jookseb, Musti tõtt;
ajab looma pahateolt.
Tallekese sülle võtab
Mall ja toidab teda peolt.
Päeval Mallekese kari
rahulikult rohtu sööb,
karjasele maitseb mari,
Musti rataskuuti lööb.
Tuleb õhtu, vajub päike,
kari kõnnib koduteed,
järel Mallekene väike,