Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
sümboliseerima sügist, pikka iga, õpetatust ja rahuolu. Temas arvati peituvat igavese elu võti
(Tresidder 2002: 93), (Bruce-Mitford 1997: 52).
Piibeleht on Skandinaavia kevadejumalanna Ostara lill. Euroopas sümboliseerib piibeleht
kevadet ja uut elu, siitkaudu ka Kristuse tulekuaega, adventi (Bruce-Mitford 1997: 53).
Eestikeelsetel hauakirjadel lilled isikustatakse, pöördudes nende poole mõne palvega:
,,Kullerkupud, jaanililled ema haual õitsegu", ,,Lillekesed, kummardage siia künkale see on
kõigist pühadustest püham paigake", ,,Lillekesed, kummardage siia künkale: selle peidus mulla
põues puhkab emake". Lilled esinevad sõpradena, kes jäävad kalmistul rõõmustama ja lohutama
surnut. Venekeelsetest epitaafidest õnnestus leida ainult üks lilledega seotud hauakiri, kus roosi
tilgad vastandatakse inimese pisaratega: ,, , .
, , , "49.
49