Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
3.Mullastik: Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi tasandikke, kus setete paksus ulatub mitmekümne meetrini, levivad huumusrikkad mullad. 4.Taimestik: Mets on säilinud rohkem ainult saartel. Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted:
Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda kuuluv Pistacia terebinthus, loorberipuud, mürdid, jaanileivapuud, oliivipuud, moodustavad unikaalse taimkattekoosluse, ideaalne kasvukoht arvukatele väiksematele taimedele, loomadele, lindudele ja putukatele, moodustades erinevaid maapealseid kooslusi. Makii: 126.090 hektarit või 13.63% maismaast on makiid (maapind kaetud tiheda põõsaste tihnikuga, 2-5 meetri kõrgune, koosneb maasikapuust, pistaatsiapuust, LENTISK, loorberiuudest, mürtidest, jaanileivapuudest, oliivipuudest jne.). Phryghana: 87.769 hektarit või 9
annaabi.ee 
