Armastuspärlid
kirja kirjutanud. Punane tuli hakkas vilkuma, nüüd pidi Mathis ootama, rong saabus, Jana istus vagunisse,
peroonil nuuksus ainult vanaema. Rong hakkas jõudma sillani, kus Jana ja Mathis olid suvel jalgratastega
sõitmas käinud.
" Jana näeb kedagi rinnatise ääras.
Seal võib olla ainult üks, ainult üks ja mitte keegi muu.
Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga
nagu pöörane pea kohal.
"Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu.
Ta teadis kohe.
Mathis on tulnud, on kohal, sillal.
Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb.
Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega.
Siis näeb ta kirja, mida ta nii väga on oodanud.
Valge värviga on Mathis selle kirjutanud sillale.
Ja mööda sõites loeb Jana:
MA ARMASTAN JANAT!
Lootus sureb viimasena! Jana ootas ja lootis ning lõpuks ta soov täideti. Jana kohe peab tulema ka järgmine
vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima