Tõde ja Õigus II Terve tekst
Õnnistegija ees, ja kuulsid sa, et ta ütles minu vaese vanamehele, kes tahab end elatada sinu
kätetööst, oh mesilane, et ta ütles suure ja heleda jaalega: ,,Tere, isa!" Tead sa, mu poeg, mu
kalli nuabrimehe poeg, mis ma siis mõtlesin, kui sa mind nõnda teretasid minu enda kruavi
kaldal, sest see on minu kruav, kruavi muldki on minu mua peal? Siis ma seal mõtlesin, et: Oh
vägede Jehoova, see on va õndsa Krõeda jaal, justament tema õnnis hele jaaleke, mis mind
seal teretab oma hinge südamega. Aga meie oleme tema juba ammugi maha matnud ja mina
ise tegin temale teed, et tal oleks puusärgiski siledam sõita ja lahkuda oma Vargamäe
armsatest eluhoonetest, kus ta sai küllalt raputada ja vintsutada. Aga vana Andres, sinu isa,
pani mulle seda pahaks, sest õnnis Krõet oli tema esimene naine ja Vargamäe perenaine ja
teist niisukest ei tule teps enam. Aga mina ei ole mitte veel oma esimest naist tema patu pärast
annaabi.ee 
