Sajandi lõpuks oli 2/3 linnarahvastikust eestlased, kelledest osa hakkas lõpuks ka pisut haljamale oksale välja jõudma Venestamise käigus alustati baltisakslastest ametnike väljavahetamist, venelasi polnud igale poole asemele võtta, vabadele kohtadele said ka eestlased. 1890. aastatel kasvas järsult kõrgharitud eestlaste arv, tekkis järelkasv rahvuslikke juhte 1890. aastate keskpaigaks oli juba rohkem kui 200 kõrgharitud eestlast Eesti Üliõpilaste Selts Jaaksoonia Jüri Jaaksoni nimest, tema ümber kogunesid tudengid, kes ei olnud rahul EÜSi tegevusega või keda sinna vastu ei võetud (K.Päts nt) 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes väidetavalt oli liberaalsem kui tema isa (Aleksander III?) venestamise peamine eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine Sahhovskoi Skalov enam uusi venestamisprojekte ei koostanud