Religioon õhtumaises kultuuris
Jaakob maadleb ingliga, kusjuures sealsamas kõrval söövad lehmad lehmad täielikus
pastoraalses rahus rohtu. Maali parempoolses nurgas kujutab Gauguin iseend kavalalt vaatajat
piidlemas. Bretooni suvepäeva erksa sära kaudu ütleb Gauguin niisis,et usu ja religiooni nö
otsistav hetk ei leia aset mitte mõnel kaugel ajastul, vaid just siin ja just praegu, kus iganes me
elame ja töötame. Issanda ingel, kes kõigi meie kui Jaakobitega maadleb, ei ole mitte
abstraktne idee, vadi miski, mis juhtub siinsamas ja just praegu.
Maalikunst kujutab endast püüdu ,,tõlkida" lõunedile mingi fragment elatavast elust. Seetõttu
ei pruudi kunsti olulisus väljenduda spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu. Tavaliselt
mõistetakse religioosse kunsti abil ainult religioosse motiiviga teoseid, aga ometi võivad olla
religioosse sisuga hoopis teistsugused teosed. Ekspressionism kui kõige religioosse kunsti
annaabi.ee 
