Kristjan Jaak Peterson
Kirjanik suri 4. augustil 1822
tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule.
Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Kristjan hakkas kirjutama
luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, tema luuletused olid juba
sellepoolest erilised, et ta kirjutas neid eesti keeles mitte saksa keeles, ta uskus eesti
keelde ja selle tulevikku. Petersonist oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.
Teda peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse alguseks. Kristjan Jaaki inspireerisid
tuntumad saksa kirjanduse suurkujud, antiikkirjandus ja romantism. Tema loomingud,
12 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, jäid avaldamata eluajal.
Luuletused ilmusid sada aastat pärast tema sündi.
,,Kuu" on üks tähtsamaid luuletusi eestlastele. Autor oli kõigest 17, kui tal oli
julgust küsida:
Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?