EESTI JÕED
Aastaajaliselt avaldub äravoolu muutlikkus selgemini Eesti läänepoolmikul. Väiksemad on
erinevused Pandivere piirkonna jõgedel ning eriti ühtlane on Emajõe ja Narva jõe äravoolu
aastasisene jaotus. Territoriaalselt on suurim äravool Pandivere kõrgustikult ja selle
lähiümbrusest (Kunda jõgi, Põltsamaa jõgi, Valgejõgi ja Pärnu jõgi) ning Loode-Eestist
(Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis
(Piusa, Võhandu jaAhja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel
jõgedel ning suurtest soostikest.
Omapärane on Emajõe äravoolureziim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel
jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem;
suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud
jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab
annaabi.ee 
