Soome-ugri rahvakultuur
Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje).
Asuala
Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja
Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid).
(Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva
regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end
izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud
okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd). Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool, põhjas ulatub
Komimaa tundravöötmeni.
Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (415 900 km²), mille pealinna on Sõktõvkar (aastani
annaabi.ee 
