Soome-ugri rahvakultuur
-30. aastail sellest loobuti. Rahvusvahelises
teaduskirjanduses esineb see vananenud nimetus paiguti tänini.
Asuala
Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tseptsa, Kilmez, Iz)
kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on
valdavalt põllustatud.
Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²), mille pealinnaks Izevsk (udm k Izkar).
Arvukus
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil
oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Seega on udmurtide arvukus viimase kümne aastaga oluliselt langenud,
põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. 1989. aasta seisuga elas oma
autonoomse vabariigi piires enam kui 2/3 udmurtidest, ent nad moodustasid vaid 30,9% selle elanikest. 2002. aasta