Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks.
o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis
neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks.
o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad
minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in.
o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused)