Vadjalased
etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem,
sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli
omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud.
Ajalooallikatele, keele- ja arheoloogia toetudes võime väita, et vadjalastega
asustatud ala on ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui
lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja
Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova
(Gdovi) linna jooneni lõunas.
Kultuur
Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks,
mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva
aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi
esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis
vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata,
annaabi.ee 
