Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
m anuma mass [g] V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse
Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1580 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni tiiitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda 2600 kglnf, antud tulemus on sellele ligiliihedane, seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse Liiva tiihiklikkus niiitab protsentides materjali vahele jdilvate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus
annaabi.ee 
