August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
PEREMEES. Ei meil ole vaja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja oleme
küla head saanud.
PERENAINE (võtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab
kopakese sisse leent ja paneb ahju kõrvale pingi
peale). Tule, väikene külaline!
Laps vaatab temale korra tänulikult otsa, võtab siis ahnelt leivatüki ja lusika ja
hakkab suure isuga sööma, ainult vahetevahel hiilgavate silmadega ringi
vaadates.
PEREMEES. Kuidas tal toit läheb!
PERENAINE. Kes teab, kunas ta viimati ivaraasu suhu sai!
Väike vaikus. Kõik vaatavad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb.
MARGUS (jalad harkis, isa otsa vaadates). Kas see siis nüüd meile peab
jääma või?
PERENAINE (nagu tõrjudes). Sellepärast siis nüüd kõhe
meile! PEREMEES (naeratades Margusele). Võib jätta ka, kui sa
- teda endale noorikuks tahad.
MARGUS (naerdes). Noorikuks? Mina? Seda!
Kõik naeravad. Laps vaatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.
PEREMEES (nagu enne)
annaabi.ee 
