Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail
ootavad meest kes peaks nad Bulgaariasse viima, naudivad vaatamisväärsusi ja lõbutsevad. "Traviata"
vaatamine mõjub mõlemale ja paneb paralleele tõmbama nende enda hetkeolukorraga. Jelena mõistab et
Insarov peab surema. Järgmisel hommikul mõlemad magavad, kui Jelena ärkab Insarov hüüatuse peale
("Jelena, ma suren!"). Ja surebki, hetk enne Rendici päralejõudmist. Ta viimane sõna on "kodumaa".
Nende edasisest saatusest on teada vaid kaheldavad kuuldused.
Tsitaate:
Shubin Uvar Ivanovitshile:
* "Julgen küsida teilt, lugupeetud vägilane, " alustas ta lipitseva häälega, "Kas te laususite need
saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada
õhulainetust, mida nimetatakse heliks?""
* ". . . . tore, tore. Andku jumal igaühele! See pole sama, mis istuda kõrist saadik soolaukas ja püüda
teeselda, et sul on ükskõik, kui sul tegelikult tõepoolest ongi ükskõik. "
arutlus Jelena üle Insarovi surma ajal
annaabi.ee 
