Harjumaa loodusgeograafia
mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest
rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik,
maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (Keila-Joa, Treppoja,
Jägala juga) Põhja-Eestis.8
Harjumaal leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime.
Jääkriimud on iustiku liikumise suunas paiknevad
väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari meetri
pikkused vaod. Jääkriimusid tekitasid liustiku
alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle
aluspinna libisedes seda kriibivad.9
Joonis 4. Moreentasandike tekkimine
6
https://et.wikipedia
annaabi.ee 
