Arutlus "Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg"
Jääaeg tõi endaga kaasa palju kive ja rändrahne. Inimesed hakkasid valmistama
tööriistu ja tarbeesemeid algul kivist. Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused
kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid
toormaterjaliks kalapüügivahenditele nagu näiteks harpuunid jms. Hakati kasutama ka
tulikivi, mille kvaliteet aja jooksul vähenes ning hakati siiski kasutama muid materjale.
iustik , mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette
kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu
Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal
mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa
Eesti loodeosas, kus maapind on kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m
kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik ja maaga kokkukasvanud
saared