Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. SOTSIAALNE ÕPPIMINE Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida
) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima
annaabi.ee 
