Eesti ajalugu
puudus selleks praktiline sõjaline jõud. Samaaegselt muutsid muhameedlaste tugevnenud
rünnakud ristisõdijate positsiooni Pühal Maal üha ebakindlamaks ning vallutusenergia
suundumine uutesse piirkondadesse pakkus igati vastuvõetava väljapääsu. Eesti vallutamisel
osalenud valdavalt saksa soost ristisõdijate sõdimisvalmidus oli otseses seoses mõned sajandid
varem ristitud sakslaste üldise ittatungiga 12.13. sajandil. Sellisena esindasid ristisõdijad
esmajoones saksa maahärrade huve, mis olid sageli teravas vastuolus paavsti omadega.
Vastuolu juured ulatusid igipõlise Saksa-Rooma keisri ja saksa maahärrade vaenuseni
paavstitooliga, mille oli põhjustanud paavstide alates 11. sajandist järjekindlalt väljendatud
postulaat vaimuliku võimu ülimuslikkusest ilmaliku üle. Liivimaa praktilises poliitikas 13.
annaabi.ee 
